Muretsemine suureneb sageli siis, kui püüame juhtida midagi, mis ei allu täielikult meie tahtele: teiste arvamust, tulevasi tulemusi, ootamatuid takistusi või juba toimunud sündmusi. Epiktetose õpetuse keskmes on lihtne, kuid nõudlik eristus: osa asju sõltub meie valikutest, osa mitte.
See ei tähenda, et välised sündmused oleksid tähtsusetud või et inimene peaks probleemidest eemalduma. Pigem aitab eristus suunata pingutuse sinna, kus sellel on tegelik mõju. Järgnevad viis Epiktetose tsitaati käsitlevad hinnanguid, vastutust, ootusi ja oskust kasutada keerulist olukorda võimalikult hästi. Nende praktiline väärtus seisneb küsimuses: mida saan selles olukorras päriselt valida?
Lühikokkuvõte
| Põhiidee | Mida see õpetab | Millal sellest kasu on |
|---|---|---|
| Kõik ei ole meie kontrolli all | Erista oma otsused välistest tulemustest | Ebakindluse ja liigse muretsemise korral |
| Hinnang mõjutab emotsionaalset reaktsiooni | Kontrolli oletusi enne tegutsemist | Kriitika, pettumuse ja hirmu puhul |
| Tegelikkus ei pea vastama meie soovidele | Kohanda oma tegevust olemasoleva olukorraga | Kui plaanid muutuvad või tekib takistus |
| Kasuta hästi seda, mis sõltub sinust | Keskendu kvaliteetsele pingutusele, mitte täielikule kontrollile | Õppimisel, tööl ja eesmärkide seadmisel |
| Igas olukorras saab valida mingi võime | Otsi sobivat vastust, mitte ainult väljapääsu | Valu, kiusatuse, solvangu või stressi puhul |
1. Mõned asjad sõltuvad meist, teised mitte
„Mõned asjad on meie võimuses, teised aga mitte.“
Autor ja allikas: Epiktetos, „Käsiraamat“ ehk „Enchiridion“, 1. osa.
Märkus: eestikeelne sõnastus on sisuline tõlge.
Mida see tsitaat tähendab?
Epiktetos alustab oma „Käsiraamatut“ kontrollitavate ja kontrollimatute asjade eristamisega. Meie võimuses on eelkõige see, kuidas me olukorda hindame, mida otsustame taotleda või vältida ning milliseid tegusid teeme. Täielikult meie võimuses ei ole aga teiste inimeste arvamus, juhuslikud sündmused, maine ega tegevuse lõpptulemus.
Oluline on sõna „täielikult“. Inimene saab oma tervise, maine või tööalase edu heaks palju teha, kuid ta ei saa lõpptulemust kindlalt tagada. Seetõttu tasub vastutus siduda oma valikute ja pingutusega, mitte lubadusega, et kõik peab minema täpselt soovitud viisil.
Taust ja kontekst
Epiktetose eristus ei jaga maailma tähtsateks ja tähtsusetuteks asjadeks. See eristab seda, mida saab otseselt valida, sellest, mida saab ainult mõjutada või vastu võtta.
Välised tulemused võivad olla väga olulised. Stoiline mõte ei nõua nende suhtes ükskõiksust, vaid realistlikku arusaama oma mõju piiridest.
Näide igapäevaelust
Õpilane valmistub eksamiks. Tema võimuses on õppimisplaan, tähelepanu, abi küsimine ja puhkamine. Tema täieliku kontrolli all ei ole täpsed küsimused, hindaja otsus ega see, kas ta tunneb end eksamipäeval täiesti rahulikult.
Kui kogu tähelepanu läheb hindele, suureneb ärevus. Kui tähelepanu suunatakse ettevalmistuse kvaliteedile, tekib selgem tegevusplaan.
Levinud valesti mõistmine
Kontrollitavate asjade eristamist tõlgendatakse vahel kui soovitust öelda: „Ma ei saa midagi teha.“ Tegelikult küsib Epiktetos vastupidist: milline osa olukorrast siiski sõltub minust?
Isegi siis, kui inimene ei kontrolli tulemust, võib ta mõjutada tõenäosust, valmistuda tagajärgedeks ja valida oma käitumise.
Kuidas seda mõtet rakendada?
Jaga keeruline olukord kolme ossa:
- mida saad otseselt valida;
- mida saad osaliselt mõjutada;
- mida sa praegu muuta ei saa.
Koosta tegevusplaan ainult kahe esimese osa põhjal. Kolmanda osa puhul keskendu sellele, kuidas saad võimalikule tulemusele vastata.
2. Meid ei häiri ainult sündmus, vaid ka meie hinnang
„Inimesi ei häiri asjad ise, vaid nende arvamused nende asjade kohta.“
Autor ja allikas: Epiktetos, „Käsiraamat“ ehk „Enchiridion“, 5. osa.
Märkus: eestikeelne sõnastus on sisuline tõlge.
Mida see tsitaat tähendab?
Sama sündmus võib mõjuda erinevatele inimestele erinevalt. Üks inimene näeb tagasisides võimalust parandada oma tööd, teine tõlgendab seda tõendina, et ta pole piisavalt võimekas. Sündmus võib olla sama, kuid sellele antud tähendus muudab reaktsiooni.
Epiktetos ei väida, et kõik raskused eksisteerivad ainult inimese mõtetes. Ta juhib tähelepanu sellele, et sündmuse kõrval mõjutab meid ka sisemine jutustus: mida see minu kohta tähendab, mis hakkab nüüd juhtuma ja mida teised minust arvavad.
Taust ja kontekst
„Käsiraamatu“ samas osas soovitab Epiktetos mitte süüdistada oma sisemise seisundi eest automaatselt teisi. See ei tähenda, et teised inimesed ei vastuta oma tegude eest. Küsimus on selles, kas anname neile lisaks kontrolli ka oma järgmise otsuse üle.
Hinnangu uurimine loob võimaluse reageerida täpsemalt, mitte ainult esimese emotsiooni järgi.
Näide igapäevaelust
Sõber vastab sõnumile väga lühidalt. Fakt on see, et vastus oli lühike. Mõte „ta on minu peale vihane“ on tõlgendus, millel võib olla mitu alternatiivi.
Kui inimene käsitleb oletust kohe faktina, võib ta vastata süüdistavalt ja tekitada konflikti, mida alguses polnudki.
Levinud valesti mõistmine
Seda tsitaati ei tohiks kasutada selleks, et öelda haiget saanud inimesele: „Probleem on ainult sinu mõtlemises.“ Mõned sündmused on päriselt valusad, ebaõiglased või ohtlikud.
Hinnangute uurimise eesmärk ei ole valu eitada. Eesmärk on vältida põhjendamata oletuste ja katastroofiliste järelduste lisamist juba niigi raskele olukorrale.
Kuidas seda mõtet rakendada?
Kirjuta eraldi kaks lauset:
- „Mis tegelikult juhtus?“
- „Mida ma arvan, et see tähendab?“
Seejärel küsi, kas teisele lausele leidub ka mõni vähem äärmuslik, kuid endiselt realistlik tõlgendus.
3. Ära nõua, et sündmused järgiksid sinu soovi
„Ära nõua, et sündmused juhtuksid nii, nagu sina soovid; soovi, et need juhtuksid nii, nagu nad juhtuvad.“
Autor ja allikas: Epiktetos, „Käsiraamat“ ehk „Enchiridion“, 8. osa.
Märkus: eestikeelne sõnastus on sisuline tõlge.
Mida see tsitaat tähendab?
Epiktetos ei soovita loobuda eesmärkidest ega muutuda passiivseks. Ta eristab planeerimist nõudmisest. Plaan ütleb: „Ma teen selle tulemuse saavutamiseks kõik mõistliku.“ Nõudmine ütleb: „Tulemus peab olema täpselt selline, vastasel juhul ei saa ma olukorraga hakkama.“
Kui tegelikkus plaanist erineb, kulutab inimene sageli energiat sündmuse sisemisele eitamisele. Ta kordab, et seda ei oleks tohtinud juhtuda, kuigi järgmine samm nõuab juba uue olukorraga tegelemist.
Taust ja kontekst
Stoiline vastuvõtmine ei tähenda sündmuse heakskiitmist. Inimene võib pidada olukorda ebaõiglaseks ja töötada selle muutmise nimel, tunnistades samal ajal, et praegusel hetkel on see olukord olemas.
Tegelikkusega nõustumine on lähtepunkt, mitte lõplik otsus.
Näide igapäevaelust
Planeeritud väljasõit jääb halva ilma tõttu ära. Pettumus on loomulik. Kuid ilma ei saa vaidluse ega süüdistusega muuta.
Inimene saab valida, kas veeta ülejäänud päev ainult nurjunud plaani pärast pahandades või kujundada olemasolevate tingimuste põhjal uus tegevus.
Levinud valesti mõistmine
Tsitaati võib ekslikult tõlgendada nii, nagu peaks inimene kõigega rahul olema. Epiktetos ei ütle, et ebaõiglust, halba käitumist või välditavat probleemi ei tohiks parandada.
Mõte on selles, et tõhus tegevus algab olukorra nägemisest sellisena, nagu see praegu on, mitte sellisena, nagu see oleks pidanud olema.
Kuidas seda mõtet rakendada?
Kui plaan ebaõnnestub, lõpeta lause:
„Ma soovisin, et juhtuks ____, kuid praegu on tegelik olukord ____.“
Seejärel küsi:
„Milline on parim järgmine samm selle tegeliku olukorra põhjal?“
4. Kasuta võimalikult hästi seda, mis on sinu võimuses
„Me peame kasutama võimalikult hästi seda, mis on meie võimuses, ja võtma ülejäänut vastavalt selle loomusele.“
Autor ja allikas: Epiktetos, „Arutlused“ ehk „Discourses“, 1. raamat, 1. peatükk.
Märkus: eestikeelne sõnastus on sisuline tõlge.
Mida see tsitaat tähendab?
Kontrolli piiride tundmine ei vähenda vastutust. Vastupidi: see muudab vastutuse konkreetsemaks. Kui inimene ei saa kontrollida tervet tulemust, vastutab ta ikkagi selle eest, kuidas ta kasutab oma teadmisi, aega, tähelepanu ja võimalusi.
Epiktetose mõte ühendab kaks oskust: tegutseda hoolikalt seal, kus meil on mõju, ning mitte nõuda endalt võimu selle üle, mida ükski inimene ei saa täielikult juhtida.
Taust ja kontekst
Epiktetos kasutab samas arutluses tuule näidet. Merereisija võib soovida sobivat tuult, kuid ta ei ole tuulte valitseja. Tema ülesanne on kasutada võimalikult hästi tingimusi, mis talle antakse.
Tänapäevases olukorras tähendab see ettevalmistust, paindlikkust ja valmisolekut plaani muuta.
Näide igapäevaelust
Tööintervjuule minev inimene ei kontrolli teiste kandidaatide kogemust ega värbaja lõplikku otsust. Ta saab kontrollida oma ettevalmistust, vastuste ausust, õigeks ajaks kohale jõudmist ja seda, kuidas ta oma oskusi selgitab.
Pärast intervjuud võib ta tulemuse ootamise asemel küsida, mida järgmiseks võimaluseks õppida.
Levinud valesti mõistmine
„Anna endast parim“ võib muutuda ebarealistlikuks nõudeks, nagu peaks inimene igal hetkel kasutama maksimaalset jõudu. Epiktetose mõte ei tähenda enese kurnamist.
Võimalikult hea kasutus sõltub olukorrast. Mõnikord on parim tegu intensiivne pingutus, mõnikord abi küsimine, paus või eesmärgi muutmine.
Kuidas seda mõtet rakendada?
Enne olulist ülesannet määra kaks edukriteeriumi:
- tegevuskriteerium: mida saad ise hästi teha;
- tulemuskriteerium: mida loodad saavutada, kuid ei saa garanteerida.
Hinda ennast eelkõige tegevuskriteeriumi järgi ning kasuta tulemust tagasisidena.
5. Küsi igas olukorras, millist võimet saad kasutada
„Iga juhtumi puhul küsi endalt, milline võime sul on, et seda õigesti kasutada.“
Autor ja allikas: Epiktetos, „Käsiraamat“ ehk „Enchiridion“, 10. osa.
Märkus: eestikeelne sõnastus on sisuline tõlge.
Mida see tsitaat tähendab?
Keerulise olukorra esimene küsimus on tavaliselt: „Kuidas sellest lahti saada?“ Epiktetos pakub teise küsimuse: „Millist omadust saan siin kasutada?“
Ebameeldiv kõne võib nõuda kannatlikkust, ahvatlus enesevalitsust ja raske ülesanne visadust. Olukord ei muutu seetõttu automaatselt heaks, kuid inimene ei jää ainult selle passiivseks objektiks.
Taust ja kontekst
Epiktetos nimetab samas lõigus erinevaid olukordi ja neile sobivaid võimeid. Harjutamise kaudu ei pea inimene iga mulje või impulsi järel kohe kaasa liikuma.
See on kontrolli eristuse praktiline pool. Küsimus ei ole ainult selles, mida inimene ei saa muuta, vaid ka selles, mida ta saab hetkel kasutada.
Näide igapäevaelust
Keegi teeb grupivestluses terava märkuse. Inimene ei kontrolli teise inimese sõnu ega seda, kas kõik mõistavad olukorda õigesti. Ta saab kasutada pausi, täpsustavat küsimust ja oskust vastata ilma omapoolse solvanguta.
Hiljem võib ta vajaduse korral seada piiri või vestlusest eemalduda.
Levinud valesti mõistmine
Igas olukorras „võimaluse“ otsimine ei tähenda, et kahjulikku sündmust peaks nimetama kasulikuks. Raskus võib jääda raskuseks.
Praktiline küsimus on lihtsalt see, milline vastus vähendab lisakahju ja toetab inimese põhimõtteid.
Kuidas seda mõtet rakendada?
Vali olukorra jaoks üks konkreetne võime:
- kannatlikkus;
- julgus;
- enesevalitsus;
- täpsus;
- paindlikkus;
- abi küsimine.
Seejärel muuda see nähtavaks teoks. Näiteks võib kannatlikkus tähendada, et ootad enne vastamist kümme minutit, mitte seda, et talud piiramatult halba käitumist.
Mis neid tsitaate ühendab?
Kõiki viit tsitaati ühendab tähelepanu suunamine väliselt tulemuselt sisemisele valikule. Epiktetos ei luba, et õigesti mõeldes saab inimene muuta ilma, teiste käitumist või kõiki tulevasi sündmusi. Ta väidab, et vabadus suureneb siis, kui inimene ei seo kogu oma heaolu asjadega, mida ta ei saa kindlalt juhtida.
Tsitaatide rõhuasetused on siiski erinevad. Esimene loob kontrolli põhimõttelise jaotuse. Teine käsitleb hinnanguid, kolmas ootuste kohandamist ning kaks viimast vastutustundlikku tegutsemist.
Ühine õppetund pole „ära hooli“. Täpsem mõte on: hooli viisil, mis aitab sul tegutseda. Hoolimine muutub tarbetuks muretsemiseks siis, kui meel kordab probleemi, kuid ei suuna tähelepanu ühelegi võimalikule otsusele.
Kuidas neid mõtteid igapäevaelus kasutada?
- Nimeta kontrollitav osa. Küsi: „Milline otsus sõltub praegu minust?“
- Eralda tulemus pingutusest. Saad valida ettevalmistuse, kuid mitte garanteerida edu.
- Kontrolli oma tõlgendust. Ära käsitle esimest oletust automaatselt faktina.
- Määra muretsemisele tegevus. Kui probleemile saab vastata, kirjuta järgmine samm üles.
- Lõpeta kontrollimatu korduv kontrollimine. Näiteks ära värskenda tulemuste lehte iga paari minuti järel.
- Vali vajalik omadus. Küsi, kas olukord nõuab julgust, kannatlikkust, piiri või abi.
- Hinda päeva valikute järgi. Küsi õhtul, kas tegutsesid mõistlikult olemasoleva info põhjal.
Mida tasub tsitaatide tõlgendamisel meeles pidada?
Epiktetose lühikesed tsitaadid kuuluvad laiemasse filosoofilisse õpetusse. Üks lause ei selgita täielikult, mida ta mõtles tahte, vastutuse, kohustuste ja suhete all.
Samuti võivad tõlked erineda. Kreekakeelset väljendit, mida tõlgitakse sageli kui „meie kontrolli all“, võib edasi anda ka sõnadega „meie võimuses“ või „meist sõltuv“. Seetõttu ei pruugi eri tõlgete sõnastus täpselt kattuda.
Internetis levib Epiktetose nime all ka lihtsustatud parafraase. Kõige usaldusväärsem on tsitaat, mille juures on märgitud „Käsiraamatu“ osa või „Arutluste“ raamatu ja peatüki number.
Korduma kippuvad küsimused
Mida Epiktetos peab meie kontrolli all olevaks?
Eelkõige meie hinnanguid, kavatsusi, valikuid ja tegusid. Ta ei väida, et inimene kontrollib kõiki oma automaatseid tundeid või väliseid tulemusi. Kontroll puudutab ennekõike seda, kuidas inimene oma muljetega tegeleb ja millise vastuse ta valib.
Kas kontrollimatu asja pärast ei tohiks üldse muretseda?
Mure võib tekkida automaatselt. Stoiline harjutus ei nõua, et inimene lülitaks tunde käsu peale välja. Eesmärk on mitte anda murele rohkem aega ja võimu, kui olukorraga tegelemiseks vaja.
Kasulik küsimus on: kas see mõte aitab mul valmistuda või ainult kordab võimalikku halba tulemust?
Kas teiste inimeste käitumine on täielikult väljaspool meie mõju?
Teiste valikud ei ole meie kontrolli all, kuid neid võib mõnikord mõjutada suhtlemise, kokkulepete ja piiridega. Mõjutamine pole sama mis kontrollimine.
Sa võid paluda, selgitada või hoiatada, kuid ei saa garanteerida, kuidas teine inimene vastab.
Kas olukorra vastuvõtmine tähendab allaandmist?
Ei. Vastuvõtmine tähendab praeguste faktide tunnistamist. Alles seejärel saab inimene otsustada, mida muuta, mida vältida ja millise tagajärjega arvestada.
Allaandmine lõpetab tegevuse; realistlik vastuvõtmine aitab valida sobivama tegevuse.
Kokkuvõte
Epiktetose õpetus ei anna inimesele kontrolli kogu maailma üle. See aitab loobuda võitlusest sellise kontrolli saavutamiseks. Teiste arvamus, juhuslikud takistused ja tegevuse lõpptulemus võivad olla olulised, kuid need ei sõltu täielikult meie tahtest.
Meie vastutus algab sellest, kuidas olukorda hindame, millist eesmärki taotleme ja millise teo järgmisena valime. Tarbetust muretsemisest loobumine ei tähenda ükskõiksust. See tähendab, et murest tehakse võimaluse korral plaan ning kontrollimatu osa ei lasta lõputult tähelepanu hõivata.
Epiktetose praktiline küsimus on lihtne: mitte „Kuidas ma saan kõike juhtida?“, vaid „Kuidas saan hästi kasutada seda osa, mis praegu sõltub minust?“
gu veebisaidil järjekindlad teoste nimetused: näiteks „Käsiraamat (Enchiridion)“ ja „Arutlused (Discourses)“.
